Ühel hiljutisel suvel Algarves käies lubasin sõpradele panna kirja seal nähtu ja kogetu. Aga aeg, mil muljed veel värsked olid, vihises mööda. Umbes poole aasta pärast küsis üks tollane reisikaaslane kirjapandu kohta – mida kahjuks ei ole, ja kui veel tulekski, siis ainult nii vähesel määral, et ei raatsiks end vaevata arvutiklahvide hilisõhtuse klõbistamisega.
Olen enda arvates väga ökonoomselt tegutsev inimene. Hoian kokku nii oma jõudu, kui ka aega ja raha. Ei armasta soetada liigseid asju ega süüa, kui kõht on täis. Püüan osta saapad, mis sobivad nii tänaval käimiseks kui tantsimiseks ning koti, millega võib minna teatrisse ja matkale. Nüüd kirjutan, alustades üle-eelmise reisiga ning lähen kohe sujuvalt üle viimasele, millest plaanin mälestusi oma teelt käigupealt kirja panna.
Minu Camino Portugues
Kirjutan siia, aga ei räägi lahti märksõnu, mis ehk avavad endid ainult mu kolmele möödunud-suvisele Algarve-reisi kaaslasele
Praia da Rocha liivakaljud. Pikk-pikk teekond maailma lõppu Cabo de Sao Vicentesse ning Kalli kott koos kübara ja sinisekirjalise azulejoga[1], mis jäigi lahke küütipakkunud noormehe autosse. Meie ülimalt karismaatiline džiibijuht Carlos ja suplus mägijärves. Oma iluga oimetuks lööv Alvori väikelinn, tema purjekad ja paadikuurid. Kalli vennana viirastunud guruliku olemisega rändurmees pisikeses tänavakohvikus. Vaeva- ja adrenaliinirikas kaljuronimine laskumisega ekslusiivse kinnise klubihotelli basseini kõrvale. Monsa pontsaka vormi võtnud jalad ning Kalli trikilikud sukeldumised. Karaoked koduhotellis sangriakannudega ning fado[2] Pomona veinimõisas.
[1] ühelt poolt kaunistatud ja glasuuritud ruudukujuline keraamiline plaat (port.k.)
[2] portugali rahvalik muusikastiil, nukker ballaaditaoline laul, mida saadetakse viiulil, kitarril või 12-keelsel Portugali kitarril
[1] ühelt poolt kaunistatud ja glasuuritud ruudukujuline keraamiline plaat (port.k.)
[2] portugali rahvalik muusikastiil, nukker ballaaditaoline laul, mida saadetakse viiulil, kitarril või 12-keelsel Portugali kitarril
Kõik, mis on tõukamas uue reisi (ja reisikirja) poole
Uus reis, niisugusena nagu ta plaanitud, on tõugatud poolestsaati sestsamast Algarve-käigust. Ei piisanud ühest nädalast. Kuu aega pärast reisi leidsin Kalli töö juures arvutist Portugali kinnisvara kuulutusi uurimas, vasemal käel lahti reisiteatmikud. Teisest põhjuse-poolest räägin ka, vähekene kaugemal.
Reis, millest nüüd enne selle algust jutustama kavatsen hakata, peaks viima meie neljase naisteseltskonna Portugali keskpaigast kahe nädala jooksul Hispaania loodenurka.
Nagu varem ütlesin, peab minu tegutsema panemiseks toimima mitu põhjust. Sellele kirjatööle sunnib neist vähemalt kolm. Reisikaaslase küsimust minu lubaduse pidamise kohta juba nimetasin. Teiseks - viimasel ajal olen juhtunud lugema mõnd vägagi huvitavat reisikirja, tegelikult on seda liiki kirjatöödest kujunenudki praeguseks minu lemmik-lugemisvara. Kolmas, kõige pikaaegsem ja püsivam, kuid mitte mõjuvaim põhjus on alates juba minu esimestest reisidest peas susisev mõte kõik juhtunu, nähtu ja tuntu kirja panna, sest ainult fotodest ei piisa kogetu mälushoidmiseks ja taaselustamiseks.
Reis, millest nüüd enne selle algust jutustama kavatsen hakata, peaks viima meie neljase naisteseltskonna Portugali keskpaigast kahe nädala jooksul Hispaania loodenurka.
Nagu varem ütlesin, peab minu tegutsema panemiseks toimima mitu põhjust. Sellele kirjatööle sunnib neist vähemalt kolm. Reisikaaslase küsimust minu lubaduse pidamise kohta juba nimetasin. Teiseks - viimasel ajal olen juhtunud lugema mõnd vägagi huvitavat reisikirja, tegelikult on seda liiki kirjatöödest kujunenudki praeguseks minu lemmik-lugemisvara. Kolmas, kõige pikaaegsem ja püsivam, kuid mitte mõjuvaim põhjus on alates juba minu esimestest reisidest peas susisev mõte kõik juhtunu, nähtu ja tuntu kirja panna, sest ainult fotodest ei piisa kogetu mälushoidmiseks ja taaselustamiseks.
Nüüd, et oma looga edasi minna, tutvustan lühidalt reisiseltskonda
Kalli – kursuse- ja mu parimate mõtete kaaslane. Mõistatuslik idealist, päikese- ja lillelaps. Vaatamata umbes 20-aastasele tutvusele toob ikka ja alati endaga kaasa üllatusi, näeb ka nähtamatut.
Monsa – peaagu naabrinaine. Koos käidud läbi vere, higi ja vasktorude. Vahel kui vana õelus, enamasti vihaleajavalt optimistlik, aga häda korral alati olemas ja lahendusi leidev. Vist juba üllatusteta.
Mairi – mu õde, aga teistsugune nagu. Loodan, et ta leiab, mida nautida, kuigi pole temas märganud mingitki gurmaanlikust. Ei olegi temaga koos reisinud (ohates), pärast lapsepõlve.
Algarves oli Mairi asemel neljandaks Eha. Palun siin avalikult vabandust, sest südant kõvaks tehes ei hakanud teda piinama teadmatuse ja plaanimatusega tuleval reisil. Tuulest viidud olek näis ta jaoks liialt stressi tekitav. Tuultest seal maailma äärel aga puudust ei ole nagu Cabo de Sao Vicentelgi kogesime.
Mina (Sirje) – kõige tähtsam isik loomulikult siinsete tegelaste hulgas. Minu enda jaoks. Egoistlik, individualistlik, nautlev, õpetav, aga suurt vastutusekoormat kaasas kandev. Ja ma tahan minna nii väga, et vaatamata oma vastumeelsusele kõikvõimalike asjaajamiste suhtes, reiside organiseerimised siiski ette võtan ja need enam-vähem talutavalt ära teen. Ning nüüd tagasihoidlikkust unustades ütlen, et enda üle uhkegi olen.
Võib-olla kellelegi siin juhuslikult lugema sattunule tekkib küsimus, miks meie seltskonda ainult naised kuuluvad? Vaat, on nii. See plaanitu on mul nüüd vähem või rohkem erinevate grupikestega kuues reis naissoost inimestele. Ja me kõik oleme juba kahekümne aasta kanti abielus olnud...
Monsa – peaagu naabrinaine. Koos käidud läbi vere, higi ja vasktorude. Vahel kui vana õelus, enamasti vihaleajavalt optimistlik, aga häda korral alati olemas ja lahendusi leidev. Vist juba üllatusteta.
Mairi – mu õde, aga teistsugune nagu. Loodan, et ta leiab, mida nautida, kuigi pole temas märganud mingitki gurmaanlikust. Ei olegi temaga koos reisinud (ohates), pärast lapsepõlve.
Algarves oli Mairi asemel neljandaks Eha. Palun siin avalikult vabandust, sest südant kõvaks tehes ei hakanud teda piinama teadmatuse ja plaanimatusega tuleval reisil. Tuulest viidud olek näis ta jaoks liialt stressi tekitav. Tuultest seal maailma äärel aga puudust ei ole nagu Cabo de Sao Vicentelgi kogesime.
Mina (Sirje) – kõige tähtsam isik loomulikult siinsete tegelaste hulgas. Minu enda jaoks. Egoistlik, individualistlik, nautlev, õpetav, aga suurt vastutusekoormat kaasas kandev. Ja ma tahan minna nii väga, et vaatamata oma vastumeelsusele kõikvõimalike asjaajamiste suhtes, reiside organiseerimised siiski ette võtan ja need enam-vähem talutavalt ära teen. Ning nüüd tagasihoidlikkust unustades ütlen, et enda üle uhkegi olen.
Võib-olla kellelegi siin juhuslikult lugema sattunule tekkib küsimus, miks meie seltskonda ainult naised kuuluvad? Vaat, on nii. See plaanitu on mul nüüd vähem või rohkem erinevate grupikestega kuues reis naissoost inimestele. Ja me kõik oleme juba kahekümne aasta kanti abielus olnud...
Kuna on veel aega reisini ja ruumi siin paberil, siis Kalli loal „kopi-peistin“ siia natukene meie reisieelsest kirjavahetusest
No tere siis Sirts!
Mul on juba tõeline reisiärevus kallal, eile ostsin sandaletid
ja hakkasin neid sisse käima. Muud aga midagi ei ole,
Viljandi kaubandus on vilets, mitu kuud olen vaadanud,
vist pean Tallinnasse tulema.
Aitäh slaidiprogrammi eest, vaatan neid kujusid ja katedraale, töökad ja andekad mehed on neid voolinud.
Mulle ehitati keldrisse saun ja minu jaoks on seegi meeste
(eesti) ehitusalane tipp :)) Nüüd siis ma, kes ma väga
palavust ei kannata, harjutan seda saunas.
Vaapo läks täna tutipäeva rallile, ta hakkab gümn. lõpetama. Pani Tarassi vana pruuni velvetpintsaku selga
(Peda kool tuleb meelde), Taadi kikilipsu ja vana miilitsamütsi. Laupäeval hakkab kirjandit kirjutama.
Ehh, lapsed on vägisi suureks kasvanud.
Memme-Taadi korteris on mul kahed üürnikud.
Ühed on Vaapo tuttavad, aga väga noored, poiss ja tüdruk.
Teises toas elab ka üks sõber (väga korralik ja loeb palju). Olen
õnnelik, et vähemalt ühele inimesel saan ma soovitada
oma lemmikpsühholoogia-ja filosoofiaraamatuid.
Paha asi on see, et üürilised ei saa omavahel läbi.
Hea on jälle (tegelt peaks ka paha olema), et seal
korteris elab nüüd maailma kõige armsam kutsikas,
eile sain alles teada. Ilmselt alumised naabrid söövad
mu varsti elusalt ära.
Pidin Sulle saatma rmt. andmed, nüüd siis saadan :
Souden, David Palverännak : [kaanel] Kakskümmend reisi, mis innustavad hinge. Koolibri, 2007
Vahepeal oli see arvuti katki, kust skännitakse. Võib-olla
peaksin Santiago peatüki ikka arvutisse panema ja saatma
Ilmselt olen Sulle ka raha võlgu, saan küll kanda, kui Sa
ütled umbes kui palju.
Eda käis mul rmtkogus külas, sattus just ühe näituse
avamise ajal. ( 4.-5. juunil ma lähen vist maakonna rmtk.-
töötajatega Hiiumaale, kuigi eriti ei viitsiks.) Tahaks
Sinuga kokku saada enne reisi! Minu jaoks on see reis
ikka paras hullus küll. Te olete ju kõik minust nooremad,
targemad, "rikkamad ja ilusamad". Ma peaksin palkama
ka koju ühe ustava inimese teenijaks ja asjade korraldajaks.
Raske on uskuda, et mehed üksi hakkama saavad!
Raske on uskuda, et ma ka ise hakkama saan.
Aga ma ootan nii kangesti!!!!!!!!
Head kooliaasta lõpu möllu! Päikest ja Kuud!
Kalli
P.S. Ma vaatasin, et Aruküla raamatukogus peab üks
Soudeni Palverännaku raamat olema.
Kalli
*
Ola![1]
Küsin Aruküla raamatukogust! Homme.
Täna pole aega, õhtupoole teen lastevanematele koosolekut.
Mis Sa veel osta tahad peale sandalettide? Kott peab kerge olema. Mul õnnestus saada üks kerge seljakott, Barcelonas katsetasin ära. Kahjuks tagasi tulles oli juba kaalu minu jaoks liiast. Nüüd tean, millega arvestada. Püüan mitte üle pakkuda.
Ei ole reis hullus! (Noh, natukene.) Mis saab olla see, millega toime ei tule? Sinust nooremad on teised ainult elatud aastate poolest. Mairi pole peaaegu üldse reisinud, ka matkanud eriti mitte. Rahaga peab kogu aeg kokkuhoidlik olema. Peavalud tihti, millega ta harjunud on (aga mina kardan natuke seepärast). Rahaga ei laiuta ei mina ega Monsa juba loomult mitte - kuigi tal seda vist praegu kõige rohkem suure töörabamise peale. Aga jalad suht õrnad. Minu vead, noh eks näis... Magan kehvasti ja mis iganes veel. Ei viitsi kõike üles lugedagi :)
Kodus loodan Piia peale, aga Sa palka teenija jah :)) Aga mis seal ikka nii hullu juhtuda saab? Teistel kõigil loomi kodus rohkem - vaat nende jaoks on usaldusväärset inimest vaja.
Aga Sina hoia oma üüriliste kutsal silma peal. Oma halbadest kogemustest tean, et noortest inimestest ei ole tavaliselt head loomapidajat. Kahjuks.
Ehk saab enne reisi kusagil kokku. Vaatame, mis võimalusi ette sattub...
Ja nii edasi!!!!
Sir.
*
Ostma on vist vale sõna, õigem oleks öelda hankima. Mul
pole veel seljakotti, magamiskotti, teisi käimasid, päevitusriided hakkavad ära lagunema ja mingid püksid
peaksin ka vist hankima. Siis ongi kõik, aga neid veel pole.
"Majanduskriisi" rasketes, aga viljastavates tingimustes on minu rahaline
olukord isegi paranenud. Kindlasti saan hakkama,
muidu ma ei tuleks. Kõrvaltvaatajale, kelleks võib olla
vaid mu teine mina, sest kes viitsiks ikka kõrvalt vaadata,
on see ikka natuke hullus küll. Aga noh, pole hullu.
Kutsuga seoses välgatas alateadvuses ka selline mõte, et
peaks peale passima või et ma olen selle kutsuga
seotud. Kõige suurem lühikarvaline
loom on aga meil Tarass, kui sellele hooldaja saaks,
siis võiks pool maailma läbi rännata! :)
Adeus![2]
K
[1] tere (port.k.)
[2] head aega! (port.k.)
Mul on juba tõeline reisiärevus kallal, eile ostsin sandaletid
ja hakkasin neid sisse käima. Muud aga midagi ei ole,
Viljandi kaubandus on vilets, mitu kuud olen vaadanud,
vist pean Tallinnasse tulema.
Aitäh slaidiprogrammi eest, vaatan neid kujusid ja katedraale, töökad ja andekad mehed on neid voolinud.
Mulle ehitati keldrisse saun ja minu jaoks on seegi meeste
(eesti) ehitusalane tipp :)) Nüüd siis ma, kes ma väga
palavust ei kannata, harjutan seda saunas.
Vaapo läks täna tutipäeva rallile, ta hakkab gümn. lõpetama. Pani Tarassi vana pruuni velvetpintsaku selga
(Peda kool tuleb meelde), Taadi kikilipsu ja vana miilitsamütsi. Laupäeval hakkab kirjandit kirjutama.
Ehh, lapsed on vägisi suureks kasvanud.
Memme-Taadi korteris on mul kahed üürnikud.
Ühed on Vaapo tuttavad, aga väga noored, poiss ja tüdruk.
Teises toas elab ka üks sõber (väga korralik ja loeb palju). Olen
õnnelik, et vähemalt ühele inimesel saan ma soovitada
oma lemmikpsühholoogia-ja filosoofiaraamatuid.
Paha asi on see, et üürilised ei saa omavahel läbi.
Hea on jälle (tegelt peaks ka paha olema), et seal
korteris elab nüüd maailma kõige armsam kutsikas,
eile sain alles teada. Ilmselt alumised naabrid söövad
mu varsti elusalt ära.
Pidin Sulle saatma rmt. andmed, nüüd siis saadan :
Souden, David Palverännak : [kaanel] Kakskümmend reisi, mis innustavad hinge. Koolibri, 2007
Vahepeal oli see arvuti katki, kust skännitakse. Võib-olla
peaksin Santiago peatüki ikka arvutisse panema ja saatma
Ilmselt olen Sulle ka raha võlgu, saan küll kanda, kui Sa
ütled umbes kui palju.
Eda käis mul rmtkogus külas, sattus just ühe näituse
avamise ajal. ( 4.-5. juunil ma lähen vist maakonna rmtk.-
töötajatega Hiiumaale, kuigi eriti ei viitsiks.) Tahaks
Sinuga kokku saada enne reisi! Minu jaoks on see reis
ikka paras hullus küll. Te olete ju kõik minust nooremad,
targemad, "rikkamad ja ilusamad". Ma peaksin palkama
ka koju ühe ustava inimese teenijaks ja asjade korraldajaks.
Raske on uskuda, et mehed üksi hakkama saavad!
Raske on uskuda, et ma ka ise hakkama saan.
Aga ma ootan nii kangesti!!!!!!!!
Head kooliaasta lõpu möllu! Päikest ja Kuud!
Kalli
P.S. Ma vaatasin, et Aruküla raamatukogus peab üks
Soudeni Palverännaku raamat olema.
Kalli
*
Ola![1]
Küsin Aruküla raamatukogust! Homme.
Täna pole aega, õhtupoole teen lastevanematele koosolekut.
Mis Sa veel osta tahad peale sandalettide? Kott peab kerge olema. Mul õnnestus saada üks kerge seljakott, Barcelonas katsetasin ära. Kahjuks tagasi tulles oli juba kaalu minu jaoks liiast. Nüüd tean, millega arvestada. Püüan mitte üle pakkuda.
Ei ole reis hullus! (Noh, natukene.) Mis saab olla see, millega toime ei tule? Sinust nooremad on teised ainult elatud aastate poolest. Mairi pole peaaegu üldse reisinud, ka matkanud eriti mitte. Rahaga peab kogu aeg kokkuhoidlik olema. Peavalud tihti, millega ta harjunud on (aga mina kardan natuke seepärast). Rahaga ei laiuta ei mina ega Monsa juba loomult mitte - kuigi tal seda vist praegu kõige rohkem suure töörabamise peale. Aga jalad suht õrnad. Minu vead, noh eks näis... Magan kehvasti ja mis iganes veel. Ei viitsi kõike üles lugedagi :)
Kodus loodan Piia peale, aga Sa palka teenija jah :)) Aga mis seal ikka nii hullu juhtuda saab? Teistel kõigil loomi kodus rohkem - vaat nende jaoks on usaldusväärset inimest vaja.
Aga Sina hoia oma üüriliste kutsal silma peal. Oma halbadest kogemustest tean, et noortest inimestest ei ole tavaliselt head loomapidajat. Kahjuks.
Ehk saab enne reisi kusagil kokku. Vaatame, mis võimalusi ette sattub...
Ja nii edasi!!!!
Sir.
*
Ostma on vist vale sõna, õigem oleks öelda hankima. Mul
pole veel seljakotti, magamiskotti, teisi käimasid, päevitusriided hakkavad ära lagunema ja mingid püksid
peaksin ka vist hankima. Siis ongi kõik, aga neid veel pole.
"Majanduskriisi" rasketes, aga viljastavates tingimustes on minu rahaline
olukord isegi paranenud. Kindlasti saan hakkama,
muidu ma ei tuleks. Kõrvaltvaatajale, kelleks võib olla
vaid mu teine mina, sest kes viitsiks ikka kõrvalt vaadata,
on see ikka natuke hullus küll. Aga noh, pole hullu.
Kutsuga seoses välgatas alateadvuses ka selline mõte, et
peaks peale passima või et ma olen selle kutsuga
seotud. Kõige suurem lühikarvaline
loom on aga meil Tarass, kui sellele hooldaja saaks,
siis võiks pool maailma läbi rännata! :)
Adeus![2]
K
[1] tere (port.k.)
[2] head aega! (port.k.)
Miks me siis läheme ja just niisugusele teekonnale
Eelmisel aastal Portugali minnes oli Kallil suur soov jõuda ka Lissaboni ning kuulata tõelist fadot tema õigel kohal. Lubasin nagu pooliti temaga ühineda, kuid pärast kõhklusi mõtlesin ümber. Lissabon jääb Algarve lõunaservast hirmus kaugele, sõit võtab aega ja raha ning ainukese võimaliku õhtuga seal ei pruugi ühelegi fado-paigale pihta saadagi. Lohutasin ennast ja Kallit mõttega, et Lissaboni minekuks ei ole loodetavasti takistust järgmistel aastatelgi. Mida inimene väga tahab, peab ta saama, kui tema tahtmisest kellelegi kahju ei sünni. Algarves oli hirmus palju vaadata ja teha meie ainukesel sealoleku nädalal. Lubadus jäi aga ootama oma võimalust täitumiseks.
Mõned aastad tagasi sattusin lugema tekste palverännaku kohta Santiago de Compostelasse. Lugemise ajal vaimustanud mõte teekond endalgi läbi teha, vajus pikapeale küll kuhugi aju tagasoppidesse, aga ei kadunud. Sügisel kuulsin, et mu kaks kolleegi suvel pika teekonna umbes kuu ajaga läbi tegid. Kuna mina siiani kodust kõige kauem nädalapäevad ära olen olnud, siis nii pikka aega äraolekuks ma võimalikuks ei pidanud. Mitte mingi müstilise koduigatsuse, vaid oma veidi haiglasliku kontrollivajaduse tõttu. Pika Prantsusmaad ja Hispaaniat läbiva tee kõrval leidsin Portugali raja jupikese, natuke üle 100 km alustades Portugali-Hispaania piirilt. Paras nädalane jalutuskäik algajatele kõndijatele paistis olevat.
Nii et siis liites kokkuhoidlikult Lissaboni-soovi Portugali teega Santiago de Compostelasse, saingi plaanitud reisi kondikava. Praeguseks, pärast võimalikult odavate lennupiletite ja mõningate öömajade broneerimist on meie marsruut täpsustunud: Tallinn – Berliin – Lissabon – Porto – Santiago de Compostela – London – Tallinn. Need olid siis põhipunktid, värvilised rõhknaelakesed meie reisikaardil. Kaheks nädalaks.
Mõned aastad tagasi sattusin lugema tekste palverännaku kohta Santiago de Compostelasse. Lugemise ajal vaimustanud mõte teekond endalgi läbi teha, vajus pikapeale küll kuhugi aju tagasoppidesse, aga ei kadunud. Sügisel kuulsin, et mu kaks kolleegi suvel pika teekonna umbes kuu ajaga läbi tegid. Kuna mina siiani kodust kõige kauem nädalapäevad ära olen olnud, siis nii pikka aega äraolekuks ma võimalikuks ei pidanud. Mitte mingi müstilise koduigatsuse, vaid oma veidi haiglasliku kontrollivajaduse tõttu. Pika Prantsusmaad ja Hispaaniat läbiva tee kõrval leidsin Portugali raja jupikese, natuke üle 100 km alustades Portugali-Hispaania piirilt. Paras nädalane jalutuskäik algajatele kõndijatele paistis olevat.
Nii et siis liites kokkuhoidlikult Lissaboni-soovi Portugali teega Santiago de Compostelasse, saingi plaanitud reisi kondikava. Praeguseks, pärast võimalikult odavate lennupiletite ja mõningate öömajade broneerimist on meie marsruut täpsustunud: Tallinn – Berliin – Lissabon – Porto – Santiago de Compostela – London – Tallinn. Need olid siis põhipunktid, värvilised rõhknaelakesed meie reisikaardil. Kaheks nädalaks.
Mida ma ootan sellelt reisilt
Olen natukene (tõesti küll vähe) ebausklik, et hakata siin üles lugema ning välja mõtlema kõiki soove, plaane ja ootusi. Heameelega jätan suure osa reisist juhuste korraldada. Loodan aga saada neilt enne otsustavaid sekkumisi märguandeid, et võimalikes valikutes oma sõna sekka öelda. Aga usun, et meid ootavad päike ja meri, mäed ning pisikesed külavaheteed. Püüan kõndida väikelinnade tänavatel siestavaikuses, istuda kohvikuis, süüa kitsejuustu veini kõrvale. Ja palju toredaid ning imelisi inimesi.
Tellimine:
Postitused (Atom)
