Ühel hiljutisel suvel Algarves käies lubasin sõpradele panna kirja seal nähtu ja kogetu. Aga aeg, mil muljed veel värsked olid, vihises mööda. Umbes poole aasta pärast küsis üks tollane reisikaaslane kirjapandu kohta – mida kahjuks ei ole, ja kui veel tulekski, siis ainult nii vähesel määral, et ei raatsiks end vaevata arvutiklahvide hilisõhtuse klõbistamisega.
Olen enda arvates väga ökonoomselt tegutsev inimene. Hoian kokku nii oma jõudu, kui ka aega ja raha. Ei armasta soetada liigseid asju ega süüa, kui kõht on täis. Püüan osta saapad, mis sobivad nii tänaval käimiseks kui tantsimiseks ning koti, millega võib minna teatrisse ja matkale. Nüüd kirjutan, alustades üle-eelmise reisiga ning lähen kohe sujuvalt üle viimasele, millest plaanin mälestusi oma teelt käigupealt kirja panna.
